Lumi

Suurem uudis on see, et meile tuli Lumi. Jah, just suure tahega, sest Lumi on Beatrice'i pisike valge hamster, kelle ta laupaeval oma taskuraha eest ostis parast pikka palumist. Poisid aitasid ka oma hoiukarpidega kaasa ja meie panime puuri jaoks juurde. Hasti armas loomake. Raoul on temaga seoses teinud mitu paris omaparast kommentaari. Yks toredamaid - ytlesin, et ta peab enne sooki minema kasi pesema, sest kaed on mustad, kui ta on hamstrit katsunud. Selle peale teatas Raoul - ei ole mustad, hamster on ju VALGE! Beatrice ei saa kaua kodust aragi olla, nii vaga hakkab kohe Lumikese jarele igatsema.

Pyhapaeval onnestus yle pikema aja jalle ka natuke Singapuri avastada. Robert sai parastlounal koju ja soitsime Sungei Buloh looduskaitse alale. See on saare loodeosas ja katab yhte viimastest allesjaanud mangroovidest. Kohe sissekaigu juures tervitas meid yks volask monitorsisalik - nii ligi 2 meetrine. Mangroovis saab kondida laudteel, nii et jalgu ei pea marjaks tegema ega krokodillihammustustega riskima. Krokodille kahjuks ei nainud, kuigi nad elavad seal kyll. Karl oli tahelepanelik ja avastas puu otsa ronivate krabide kolooniaid. Samuti nagime mitu sorti tyypilisi mangroovi kalu. Parast jaatisepausi tegime veel yhe suurema 3 kilomeetrise ringi margalal, mis on randlindude peatuspaik. Seal peaks olema hulgaliselt krokodille arvestades hoiatussilte ja mitu sorti madusid, kaasa arvatud 4-5 meetriseid pyytoneid. Kahjuks ei nainud yhtegi neist, ainult veel moned suured sisalikud, linnud, metsikud koerad ja krokodillijaljed mudas. Raja aares oli mitu "peidikut" lindude ja loomade vaatlemiseks ja yks korge vaatetorn. Yle mere paistis Malaisia nii ligidal, et vois naha inimesi liikumas ja kuulda moshee palvust. Koige ootamatum oli aga, et see koht ei tundunud yldse nagu Singapur - vaga vahe inimesi isegi pyhapaeva parastlounal. Muidu on alati ja igal pool miljoneid.