30. märts 2009

Nadalalopp oli pidune - laupaeval Beatrice'i klassi varane lihavottepidu ja eile veel yks lihavotte-kombineeritud-synnipaevapidu yhe klassivenna juures. Laupaevane oli eriti tore - yhes kondos, kus elab klassist kaks last. Nende emad olid korraldanud suure lihavottemunade otsimise, varvimise ja muud. Lapsed pidid otsima varvilisi palle ja said need vastavalt hulgale vahetada kingituste vastu. Karl oli tubli otsija ja sai mitu kingitust, aga oli sellest hoolimata tohutult pettunud, sest ei saanud mingit Ben 10 manguasja, mille keegi teine oli saanud. See Ben 10 maania on tal yle igasuguse moistuse piiri lainud. Laupaeva hommikul kutsus koristaja/lapsehoidja mind treenimast tagasi, sest Karl nuttis endast valjas. Kui kohale joudsin selgus pohjus - Ben 10 ei tulnud telekast nii nagu nadalapaevadel. Ja juba nadalaid nurub ta mu kaest yhte Ben 10 suurt kella, sest tema tark 5-aastane sober teatas, et see Karli oma on "volts" ja nyyd on tal vaja seda, mis maksab umbes 350 krooni. Et see siis muidugi jargmisel paeval koolis ara kaotada .... Koige sellega kaib kaasas hirmus virisemine ja jonnimine. Aga et Karlist mitte nii hullu pilti maalida, siis on ta vahepeal endale ujumise nii hasti selgeks opetanud, et ujus eile minu korval ise kogu basseini pikkuse korralikult hingates ja koik. Raoul veel nii kaugel ei ole, praegu teeb nii 5 meetrit. Tal ei ole see vahepeal hingamise tehnika veel nii hasti kaes aga nyyd oskab ka juba pohja sukelduda, et oma asju yles korjata. Vesi on jalle soojaks lainud, nii et saame rohkem ujumas kaia. Singapurlastest naabrid ei saa yldse aru, kuidas on voimalik, et yks laps ise ujuma opib.
Eile ohtul oli siis pidu Jonathani juures. Kaisime seal juba korra varem Halloween'i ajal. Hasti tore suur maja, bassein jne. Ja seekord oli kindlasti yle 30 inimese + must miljon last, kes olid yle maja laiali. Karl oli seitsmendas taevas, sest leidis just selle oma unistuste Ben 10 kella ja mangis sellega kogu ohtu. Beatrice'il olid oma klassi sobrad, Raoul tegeles autopargiga, koik kaisid ujumas ja olid vaga rahul. Enne seda oli Leenu paeva siin veetnud, nii et Beatrice sai oma nadalase mangidoosi katte. Tal on veel see nadal kooli ja siis 3 nadalat vaheaega. Loodame, et Roberti too lopeb enne, kui vaheaeg otsa saab, et saaks veel kuskile soita.

25. märts 2009

Singapuri syngem pool

Oleme nautinud seda turvalist linnriiki - viimase naitena pyhapaeval, kui Beatrice'i 7-aastane sobranna pandi kodus yksi taksosse ja soitis ise meile ja parast samamoodi tagasi. Vaevalt, et paljudes maailma maades seda teha julgeks. Aga eilne ajaleht toi sellesse idylli kyll yhe torvatilga.
Arvasin siiani, et bambuskeppidega ihunuhtlus toimub vaid vanglaseinte vahel. Krimiuudiste puhul on tihti juttu, et vabadusekaotusele lisaks on karistuseks ka moned hoobid bambuskeppidega, enamasti nii 4 - 6. Eile siis sain targemaks - selgub et seda karistusviisi rakendatakse ka koolides, muu hulgas algkoolis. "Kurjategija" oli 11-aastane poiss, kes oli yhte klassikaaslast taga ajanud ja lo"o"nud, kuna see ei loovutanud oma online arvutimangu parooli. Karistus viidi poisi vanemate nousolekul taide kogu klassi ees, kusjuures kooli "distsipliinimeister" valgustas lapsi, et Jakarta vanglas on bambuskepid, millega kurjategijaid pekstakse neli korda paksemad. Paris hea lohutav vordlus! Kusjuures Robert on raakinud yhe endise "cane-masteriga", kes vahetas elukutset taksojuhi oma vastu ja see ytles, et koik karistatavad valivad alati koige peenema kepi, aga see olevat tegelikult viga, sest see on koige valusam. Olen ysna sonatu kogu sellest loost. Siin 21. sajandi siledate ja saravate fassaadide taga elab 19. sajandi vaim. Ja seda olukorras, kus Singapuri valitsus soovib siia meelitada andekaid inimesi valismaalt, kuna rahvas ei reprodutseeri ennast. Kuidas siis monele Laane teadlasele soovitada siia kolimist ja kohalikku ellu integreerumist, kui tema lapsi voiks oodata selline koolikogemus. Teadsin, et kohalikud koolid ei soodusta liigsete kysimuste esitamist ja lapsi laaditakse tonnideviisi kodutooga. Ei arvanud aga, et asi voiks siiski nii kaugele minna. Ja siis nad imestavad, et loovaid vaime tekib kohalikust haridussysteemist nii vahe. 

20. märts 2009

Vaheaeg peaaegu veedetud

Esmaspaeval oli meil poistega veel yks teatrikylastus. Hasti hommikul vara ja laksime koos naabritega. See oli tegelikult vist kyll sobivam veelgi vaiksematele lastele, ilma tekstita ja umbes teletupsude tasemel, aga ponevaid valgusefekte ja trikikesi oli siiski, mis neile meeldis.
Koik need teatrikylastused pohjustasid mul yhe korraliku kylmetuse, millega olen siin nyyd kogu selle nadala maadelnud. Teisipaeval olid poisid oma korea sobra juures ja mina kaisin joogas, lootuses, et see mu kylmetuse vastu aitab, aga tegi asja veel hullemaks. Poistel oli muidugi tore paev. Yeo Yoo ema on nagu ikka korealased, kui nad on otsustanud kedagi oma sobraks votta - tohutult kylalislahke ja suuremeelne. tegi meile uhke korea lounasoogi ja pakkis mulle veel bulgogi kaasa, mida jargmine paev siin Roberti suureks roomuks kypsetasime.
Eile tegime jalle yhe loomaaia paeva. Vaatasime seekord pingviinide, merilovide ja mannatee'de show'd. Merilovi oli vaga osav ja koigil oli lobu laialt. Muidugi on nyyd sellel uuel veemanguplatsil nii suur kylgetombejoud, et iga jargmine kord jaab loomade vaatamiseks yha vahem aega. Poisid olid parast nii labi omadega, et tukkusid siin kodus parast lounat mitu tundi. Mis tahendas, et kuna me laksime valja, siis lapsehoidja ei saanud neid magama ja molemad hyppasid siin korvitsa ja darf waderi kostuumides parast kella kymmet kui me koju joudsime. 
Tana kaisime Beatrice'i tantsimist vaatamas - oli nn ECA assembly ja ta esines seal koos oma shoti tantsu grupiga - koik tydrukud ja yks poiss ehk siis nagu neid valja kuulutati "Jamie and the girls". Hasti tore oli. Ja nyyd tuleb Beatrice'i sobranna siia ooseks, nii et tuleb tegevusrohke reede ohtu ja nadalalopp ka koos synnipaevapidude ja muuga. Parasjagu, et esmaspaevaks ja kooli alguseks koik jalle ara vasitada.

16. märts 2009

Kultuuriline nadalalopp

Alustasime laupaeva kunstimuuseumis, kus oli viimast nadalaloppu Korea moodsa kunsti naitus. Julgesin lapsed sinna vedada ainult seetottu, et laupaeval oli palju muid yritusi ka seoses selle naitusega - joonistusvoistlus, kontserdid, korea riiete proovimine, sook jne. Karl osales joonistusvoistlusel umbes 4 pildiga. Beatrice ja Raoul proovisid korea riideid selga ja nende pildid on nyyd ilmselt mitmetes kodualbumites. Kus ikka niisuguseid valgete kiharatega korea rahvavriides lapsi naha saab. Siis laksime naitust ka vaatama ja see osutus taiesti fantastiliseks, nii et lastele ka vaga meeldis. Moned vaga ponevad tehnikad, mis yllatasid ja huvitavad motiivid. Yhel kunstnikul oli neli elusuuruses taispikkuses portreed,, mis lahemal vaatamisel osutusid negatiivseteks reljeefideks - ja kui nendest mooda kondida, siis tekib optiline pete nagu pooraks pildiinimene ennast vaatajaga koos. Kaisime nende ees vahemalt 10 korda edasi-tagasi. Ponevad olid ka yhe kunstniku digitaalsed pildid LCD ekraanidel, kus traditsiooniline korea maastiku motiiv pidevalt muutus - kellaaeg, aastaaeg, ilm, aastakymned. Nii et pildile, kus algselt oli esiplaanil vaike tempel saarel, kalapaadid vee peal, suured maed taga, tekkis lopuks pilvelohkujate linn magede taha ja vahele. Kaks sarnast pilti olid korvuti ja paadid soitsid yhest pildist teise sisse. Koik ekraanid traditsioonilistes puuraamides. Raske kirjeldada, aga vaga ponev vaadata. www.singart.com voibolla naitab veel neid pilte. Igatahes meile oli vaga tore ja positiivne yllatus ja hea viis kunstihuvi turgutamiseks.
Pyhapaeval siis kaisime lastega teatris, koos Leenu ja tema emaga. Vaatasime Storytellers, milles trollid jutustasid Anderseni muinasjutte. Vaga huvitav oli juba teatrimaja - vana Singapuri parlament, kus on alles vanad suured nahktoolid, paigutatud nagu briti parlamendis, ministrite nimedki veel peal. Seal siis istusimegi. Tydrukud olid paris naitlejate ligidal ja tanu sellele osalesid ka etenduses - Beatrice oli printsess, kelle troll-prints (Printsess herneteral) tantsima vedas. Leenu sai koguni suure rolli - mehhaaniline oobik - kostyymiga ja pidi tiibu lehvitama jne. Elevust kui palju. Etendus oli tore - vaga interaktiivne. Trollide maskid olid kyll hirmsad, nii et Raoulil oligi vist eile oosel selle parast paha uni.
Parast teatrit kaisime veelkord Korea naitusel, et Leenu ja Ingrid ka naeks, sest oli viimane paev ja siis oli ylejaanud paev yks tydrukute jarjekordne mangupaev. 

13. märts 2009

Aasta tais

Uskumatu aga tosi - tana aasta tagasi saabusime Singapuri. Ja nyyd on see nagu see oige ja normaalne elu. Poisid on muutunud toelisteks Singapuri lasteks, Karl raagib inglise keelt korraliku Singapuri intonatsiooniga - singlish! Nii et kui ei naeks tema blonde lokke ja sinisilmi, voiks arvata, et hiina poiss. Naabrite jutu jargi on hiina keel ka juba paris hea. ina ei oska seda muidugi hinnata, aga igasugu eri laulukesi tuleb nyyd viimasel ajal kyll yha rohkem. Koik on leidnud omale head sobrad ja suure hulga iseseisvust - saavad ise naabrilastele kylla voi manguplatsile minna. Raoulil kaib see koik vahe aeglasemalt. Beatrice oma briti koolis on muidugi korraliku BBC inglise keele sailitanud.
Poistel oli eile suur valjasoit enne koolivaheaega - kaisid kogu kooliga Sentosal akvaariumis ja delfiine vaatamas. Raoul muretses enne, et akki "delfiinid soovad tema lapsed ara". Aga ei soonud onneks. Nyyd on 1 nadal koolivaheaeg - ainult poistel. Lahme teatrisse ja loomaaeda jne.
  

8. märts 2009

Vabariigi aastapaeva jarelkajana ongi Beatrice leidnud omale uue eesti sobranna - Leenu oli eelmisel pyhapaeval juba meil mangimas ja tana laheme nende juurde. Niisugune tydruk, et kui tuleks tanaval vastu, ytleks kohe kaugelt, et eesti tydruk. Ka 7 aastane ja kolmekeelne ja opib klaverit jne. Kyll neil on palju yhist veelgi, mida alles avastada. Kaisin vaikselt ukse taga kuulamas, mis keeles nad ikka raagivad omavahel, aga oli sulaselge eesti keel.
Reedel oli Beatrice' i koolis nn ujumisgala - kus koik year 2 lapsed oma oskusi naitasid. Mulle toeline silmadeavamine. Arvasin kuidagi, et koik lapsed siin oskavad ujuda, sest vahemalt Beatrice'i koolis elavad ju koik enamasti condodes, kus on basseinid. Aga tuli valja, et yldsegi mitte. Lapsed olid kolmes grupis, kellest esimene ujus basseini madalas otsas poiki yle kasutades igasuguseid abivahendeid. Ja nende hulgas oli lapsi, kes on kogu teadliku elu siin elanud. Teine grupp ujus poiki natuke sygavamal ja osaliselt siis ka juba ilma abivahenditeta. Ja kolmas ujus siis korralikult ise 25 meetrised otsad - krooli, selili, poiki yle basseini vee all jne. Beatrice oli kolmandas grupis ja oma krooli otsas tuli isegi esimeseks. Teised tema klassi lapsed, kes seal grupis olid, koik treenivad ka parast kooli. Nii et ytlesime Beatrice'ile, et kui ta veel treeniks ka, oleks ta kindlasti koige parem, sest praegu on ta votnud ainult 3 tundi ja koik muu on kas koolis voi enamasti ise opitud. Nyyd on vesi meie basseinis ka soojem ja loodetavasti onnestub teda veenda jalle paar tundi treeneriga tegema. Kuidagi on meie paevad ka muidu nii palju tegemist tais, et enam ei ole sellist iga paev peale kooli basseini hyppamist, nagu varem. Arvata voib, et olles yks klassi paremaid ujujaid, on Beatrice'il raske leida endale motivatsiooni, miks ta peaks veel eraldi treenima. Voibolla olengi liiga "pushy", aga tundub kuidagi kahju, mitte seda siin oldavat aega ara kasutada, kui see on nii lihtne.
Eile oli ka eriti tihe paev. Kaisime koigepealt lastega teatris - samas kus ykskord enne, aga nyyd oli etendus natuke vaiksematele lastele ja lihtsama tegevustikuga. Poistele laks hasti peale, Beatrice'ile oli vist juba natuke igav. Parast seda taekwondo, aga vahepeal oli aega, nii et joudsime veel sooma ja manguplatsile. Ja parast taekwondot tahtis poiste sobra ema Ikeasse, minna, nii et kasutasime seda ka ara. Lastele meeldib seal mangida ja parast rootsi lihapalle syya. Aga laupaev ei ole just parim paev Ikea jaoks, sest koik ylejaanud Singapuri elanikud on ka seal... . Raoul oli igatahes lopuks nii vasinud, et jai kodus enamvahem kohe porandal magama. Teised kaks jaksasid veel mitu tundi mangida.

Meie kook naeb praegu valja nagu jahitander. Hoolimata regulaarsest myrgitamisest kogu kondos on meil tekkinud siin korralik loomaaed, viimati koigile muudele lisaks ka rott. Geckode vastu mul ei ole midagi, nemad aitavad putukaid pyyda, aga sipelgad, prussakad ja rotid kyll ei ole teretulnud. Naabrid said yhe roti katte aga paar paeva hiljem oli keegi ikka mu tomateid ja ounu soomas kainud. Nyyd on mul siin naabritelt laenatud suur rotiloks, aga seni ei ole kedagi katte saanud. Voibolla on ta kuskil mujal loksu jaanud voi lopuks ometi myrki soonud. Lisaks sellele sipelgaloksud ja prussakaloksud, paris jube. Vaata koguaeg, et ise sisse ei astu.