Singapuri syngem pool

Oleme nautinud seda turvalist linnriiki - viimase naitena pyhapaeval, kui Beatrice'i 7-aastane sobranna pandi kodus yksi taksosse ja soitis ise meile ja parast samamoodi tagasi. Vaevalt, et paljudes maailma maades seda teha julgeks. Aga eilne ajaleht toi sellesse idylli kyll yhe torvatilga.

Arvasin siiani, et bambuskeppidega ihunuhtlus toimub vaid vanglaseinte vahel. Krimiuudiste puhul on tihti juttu, et vabadusekaotusele lisaks on karistuseks ka moned hoobid bambuskeppidega, enamasti nii 4 - 6. Eile siis sain targemaks - selgub et seda karistusviisi rakendatakse ka koolides, muu hulgas algkoolis. "Kurjategija" oli 11-aastane poiss, kes oli yhte klassikaaslast taga ajanud ja lo"o"nud, kuna see ei loovutanud oma online arvutimangu parooli. Karistus viidi poisi vanemate nousolekul taide kogu klassi ees, kusjuures kooli "distsipliinimeister" valgustas lapsi, et Jakarta vanglas on bambuskepid, millega kurjategijaid pekstakse neli korda paksemad. Paris hea lohutav vordlus! Kusjuures Robert on raakinud yhe endise "cane-masteriga", kes vahetas elukutset taksojuhi oma vastu ja see ytles, et koik karistatavad valivad alati koige peenema kepi, aga see olevat tegelikult viga, sest see on koige valusam. Olen ysna sonatu kogu sellest loost. Siin 21. sajandi siledate ja saravate fassaadide taga elab 19. sajandi vaim. Ja seda olukorras, kus Singapuri valitsus soovib siia meelitada andekaid inimesi valismaalt, kuna rahvas ei reprodutseeri ennast. Kuidas siis monele Laane teadlasele soovitada siia kolimist ja kohalikku ellu integreerumist, kui tema lapsi voiks oodata selline koolikogemus. Teadsin, et kohalikud koolid ei soodusta liigsete kysimuste esitamist ja lapsi laaditakse tonnideviisi kodutooga. Ei arvanud aga, et asi voiks siiski nii kaugele minna. Ja siis nad imestavad, et loovaid vaime tekib kohalikust haridussysteemist nii vahe.