Kuu hakkab juba peaaegu loppema ja nii palju on teha olnud, et pole jalle joudnud korralikult aru anda.

Poisid olid kolm nadalat hommikuti oma Holiday camp'is. Peale esimest paeva noudsid kyll, et tahavad ikka oma kooli minna, aga siis hakkas meeldima ja laksid hea meelega. Tegid toredaid asju - manguasjamuuseum, teater, liblikafarm, kypsetasid pizzat ja kooke. Viimane nadal Hiina camp'is tegid ykspaev soja piima - Raoul seletas, kuidas votsid kikerherned, siis tegi kova larmi ja siis tuli sojapiim. Kahjuks kumbki seda ei joonud. Aga need kolm nadalat laksid minu jaoks muidugi liiga kiiresti.

Robert on Batamil ja kannatas esimesed nadalad hirmsa "Batam belly" kaes. Aga see oli vist lihtsalt mingi onnetu juhus, sest kaisime seal lastega eelmisel nadalalopul ja keegi ei saanud mingit kohuhaigust ega muud haigust. Oli hoopis vaga tore nadalalopp. Robert on seal Harris resort'is, mis on selline huvitav koht. Mere aares, aga rannas ujuda kyll ei julge, sest see on Singapuri Straits'i aares ja arvestades laevade hulka, mis seal seisavad voi seda labivad, ei ole just meelitav vesi. Aga hotellis on suur suur basseid ja palju muud teha - bowling, flying fox (ripud traadi kyles ja lendad maja katuselt yle basseini ca 100 m), spa, gym ja veel ja mis koige tahtsam - kid's club. See viimane oli toeline hit. Nii et laupaeva hommikust pyhapaeva ohtuni peaaegu ei saanud neid sealt enam katte. Hasti tore Mary Poppinsi moodi mangutadi oli, keda koik lapsed kohe armastama hakkasid. Ta ei valvanud neid, vaid mangis nendega - nii oues, kui sees ja paeva lopetuseks viis kalale. Beatrice sai omale oranzhi pearatiku (bandana), mida koik hotelli tootajad kandsid ja kais sellega kaks paeva ringi nagu mingi asjaline. Ongedega kalapyyk laks esimesel ohtul vaga hasti. Karl arvas, et tema voitis, sest ta sai esimese kala. Parast oli aga Raoul see, kes yhe kala teise jarel valja tombas. Beatrice luges omad yle - 6. Kalad lasti parast vette tagasi. Jargmisel ohtul ei lainud aga enam sugugi nii hasti - ei tea kas oli viga selles, et kaladel oli eelmise paeva ylejaanud saiast koht tais voi olid nad kaaslaste kaest kuulnud, mis nende saiatykkide neelamisega kaasneda voib. Lopuks vist pyydis yks laps yhe kala. Mina siis motlesin, mis kogu selle vabadusega peale hakata. Kaisin treenimas, jalamassaazhis, kirjutasin oma artiklit. Beatrice'i noudmisel laksime pyhapaeval bowlima, aga parast neljandat ringi oli ta sellest tydinud ja laks tagasi kids clubi, Karl ka varsti jargi. Nii me siis bowlisime seal Raouli ja Robertiga kolmekesi, koik sama ebaosavad, aga Raoulil oli vahemalt hea tahtmine ja pealehakkamine ja tassis jarjekindlalt neid raskeid palle ja viskas siis suure pontsuga rajale ka teiste kahe eest.

Seal oli nadalalopuks palju gruppe, nende hulgas kaks kirikugruppi, kes ohtul oues laulsid - kolas nagu eriti jube karaoke, paar halleluujat sekka. Nadala sees on kindlasti vaiksem. Aga hastit tore sobralik atmosfaar yldiselt - minu meelest pole nii sobralikke hotellitootajaid veel kuskil nainud, ei yhtegi mossitajat ja koik soovid taideti ja rohkemgi. Isegi kreeklasest manager oli pidevalt kuskil liikvel ja tervitas ja uuris kas koik on hasti. Alati kui moni uus grupp saabus tervitas neid hulk tootajaid lobbys line-dance'iga. Eriti lobus. Ja ohtul said poisid esimest korda karaokes osaleda, pidid laulma "twinkle twinkle little star". Kahjuks mitte eriti entusiastlikult.

See nadal oleme siin ise sisutada proovinud. Kaisime eile loomaaias, kus oli zoolympics - lastele oli 6 "jaama", kus voistelda hyppamises, seinal ronimises, kaelkirjaku moodi lehtede soomises, elevandi moodi suurte kummikutega palgil balansseerimises jne. Siis kogusime templeid ja saime nanni. Karl hyppas koha pealt 1.3 meetrit! Tana kaisime hommikul koos Kim'i ja Lucyga toukeratastega botaanikaaias soitmas - koik toukeratastel, paris monus! Ja nyyd veel viimane nadalavahetus siin ja siis teisipaeval Eesti poole!  

Muutused ja mitte muutused

Kui nadal tagasi keegi kysis, mis meie plaanid on, siis vastasin, et kolime kuu lopus Eestisse. Reede parastlounal sai Robert aga siin uue toopakkumise, nii et plaanid muutusid ehk siis midagi ei muutu ja jaame siia. Uus too on Indoneesias, Batami saarel, mis on aga siit ainult 40 minutise praamisoidu kaugusel. Esialgne plaan on see, et Robert on nadala sees seal ja tuleb laupaeval koju voi siis meie soidame lastega Batamile nadalaloppudeks. Ta elab seal suhteliselt viisakas hotellis, kus on basseinid ja kid's club jne. Ma ei tea muidugi, mis standard, aga kindlasti hea kyll nadalalopuks.
Nyyd kaupleme oma korteriomanikuga, kas ta laseb meie yyri alla voi otsime uue korteri. Hinnad on ka siin aastaga tohutu languse teinud, nii et koik proovivad oma lepingutest valja paaseda.
Aramineku motetega kaisime veel eelmise nadala lopus poiste koolis, kus koik olid kurvad, et nad lahevad. Nyyd algas suur koolivaheaeg ja keegi veel seal ei tea, et tulevad peale suve tagasi. Tundus nii kahju kyll neid sealt koolist ara votta. Karl on hakanud tublisti hiina keelest aru saama ja raakima. Nende hiina keele opetaja on ka vaga tore, iga tund on nagu teatrietendus. Ytles, et poistel alati kaed pysti soltumata kas teavad siis oiget vastust voi mitte, alati koigega kaasas ja entusiastlikud. Raoul on seal kyll ikka rohkem enda moodi ja kui midagi ei toimu tema arusaamise jargi, siis protestib. Seevastu oma klassiopetajaga paistab tal olevat eriline suhe. Nii nagu opetaja meile Raouli koolis kirjeldab, meie teda kyll ara ei tunne. Ta on kuidagimoodi leidnud tema juurde sellise tee, mida meie veel ei tea. Mina kyll ei oska Raouliga labiraakimisi pidada, sest loogilised argumendid enamasti ei toota. Aga Ms Audrey on sellega toime tulnud ja mossitavast poisist, kes alati ainult teatas, et ta ei taha kooli minna ja seda ja teist ja kolmandat teha, on saanud laps, kes koik oma koolitoo korralikult ara teeb ja selle yle uhkust tunneb. No onneks saab ta septembrist sinna tagasi.
Beatrice'i sobrad on ka koik meie otsuse yle roomsad. Klassis on mitu last, kelle pered on sarnases olukorras, et plaanivad kolimist aga ootavad ja loodavad siiski veel voimalust siia jaada. Rasked ajad. Aga ega kuskil mujal ka parem pole.
See nadal laksid poisid "uude kooli" ehk koolivaheaja laagrisse - igal hommikul 5 tundi. Teevad toredaid asju, tana naiteks teatrisse, eile kaisid kuskil ronimiskohas, yleeile kypsetasid kooke jne. Panin nad kolmeks nadalaks, sest kui teised lapsed siin jalle kooli lahevad, tuleme meie ju ligi kaheks kuuks Eestisse. Kolmas nadal on hiina keele camp - naeb siis kuidas see laheb! Aga sealne opetaja juba avaldas imestust, et poisid oskavad hiina keelt.

See nadal on meil ka tublisti ponevat seltsielu olnud - siin on grupp Eesti ettevotjaid, kes teevad selliseid oppereise kord aastas. Aitasin korraldada neile kohtumise yhe vanima ja suurima traditsioonilise hiina meditsiini firmaga ja sain ise ka kaasa. Hasti ponev oli, eriti kuna poekylastusele ja bossiga kohtumisele jargnes lounasook, mis oli valmistatud tradtsiooniliste ravimtaimedega "Ida kohtub Laanega" nime all - kasutasid samu aineid ja samu taimi ja tegid nendest nii hiina kui ka laaneliku versiooni. Enamasti minu meelest hiina versioon voitis. Aga ma ei ole eriline fusioni armastaja, voibolla selle parast.
Eile kaisime sama kambaga yhes suures tuntud curry-houses ohtust soomas ja parast veel aukonsuli juures kodus. Hasti ponevad diskussioonid tekkisid. Osales sikhist ylikooli avaliku poliitika kooli oppejoud ja lopuks toimus paras tsivilisatsioonide kokkuporge!