Muutused ja mitte muutused

Kui nadal tagasi keegi kysis, mis meie plaanid on, siis vastasin, et kolime kuu lopus Eestisse. Reede parastlounal sai Robert aga siin uue toopakkumise, nii et plaanid muutusid ehk siis midagi ei muutu ja jaame siia. Uus too on Indoneesias, Batami saarel, mis on aga siit ainult 40 minutise praamisoidu kaugusel. Esialgne plaan on see, et Robert on nadala sees seal ja tuleb laupaeval koju voi siis meie soidame lastega Batamile nadalaloppudeks. Ta elab seal suhteliselt viisakas hotellis, kus on basseinid ja kid's club jne. Ma ei tea muidugi, mis standard, aga kindlasti hea kyll nadalalopuks.
Nyyd kaupleme oma korteriomanikuga, kas ta laseb meie yyri alla voi otsime uue korteri. Hinnad on ka siin aastaga tohutu languse teinud, nii et koik proovivad oma lepingutest valja paaseda.
Aramineku motetega kaisime veel eelmise nadala lopus poiste koolis, kus koik olid kurvad, et nad lahevad. Nyyd algas suur koolivaheaeg ja keegi veel seal ei tea, et tulevad peale suve tagasi. Tundus nii kahju kyll neid sealt koolist ara votta. Karl on hakanud tublisti hiina keelest aru saama ja raakima. Nende hiina keele opetaja on ka vaga tore, iga tund on nagu teatrietendus. Ytles, et poistel alati kaed pysti soltumata kas teavad siis oiget vastust voi mitte, alati koigega kaasas ja entusiastlikud. Raoul on seal kyll ikka rohkem enda moodi ja kui midagi ei toimu tema arusaamise jargi, siis protestib. Seevastu oma klassiopetajaga paistab tal olevat eriline suhe. Nii nagu opetaja meile Raouli koolis kirjeldab, meie teda kyll ara ei tunne. Ta on kuidagimoodi leidnud tema juurde sellise tee, mida meie veel ei tea. Mina kyll ei oska Raouliga labiraakimisi pidada, sest loogilised argumendid enamasti ei toota. Aga Ms Audrey on sellega toime tulnud ja mossitavast poisist, kes alati ainult teatas, et ta ei taha kooli minna ja seda ja teist ja kolmandat teha, on saanud laps, kes koik oma koolitoo korralikult ara teeb ja selle yle uhkust tunneb. No onneks saab ta septembrist sinna tagasi.
Beatrice'i sobrad on ka koik meie otsuse yle roomsad. Klassis on mitu last, kelle pered on sarnases olukorras, et plaanivad kolimist aga ootavad ja loodavad siiski veel voimalust siia jaada. Rasked ajad. Aga ega kuskil mujal ka parem pole.
See nadal laksid poisid "uude kooli" ehk koolivaheaja laagrisse - igal hommikul 5 tundi. Teevad toredaid asju, tana naiteks teatrisse, eile kaisid kuskil ronimiskohas, yleeile kypsetasid kooke jne. Panin nad kolmeks nadalaks, sest kui teised lapsed siin jalle kooli lahevad, tuleme meie ju ligi kaheks kuuks Eestisse. Kolmas nadal on hiina keele camp - naeb siis kuidas see laheb! Aga sealne opetaja juba avaldas imestust, et poisid oskavad hiina keelt.

See nadal on meil ka tublisti ponevat seltsielu olnud - siin on grupp Eesti ettevotjaid, kes teevad selliseid oppereise kord aastas. Aitasin korraldada neile kohtumise yhe vanima ja suurima traditsioonilise hiina meditsiini firmaga ja sain ise ka kaasa. Hasti ponev oli, eriti kuna poekylastusele ja bossiga kohtumisele jargnes lounasook, mis oli valmistatud tradtsiooniliste ravimtaimedega "Ida kohtub Laanega" nime all - kasutasid samu aineid ja samu taimi ja tegid nendest nii hiina kui ka laaneliku versiooni. Enamasti minu meelest hiina versioon voitis. Aga ma ei ole eriline fusioni armastaja, voibolla selle parast.
Eile kaisime sama kambaga yhes suures tuntud curry-houses ohtust soomas ja parast veel aukonsuli juures kodus. Hasti ponevad diskussioonid tekkisid. Osales sikhist ylikooli avaliku poliitika kooli oppejoud ja lopuks toimus paras tsivilisatsioonide kokkuporge!