Poisid olid kolm nadalat hommikuti oma Holiday camp'is. Peale esimest paeva noudsid kyll, et tahavad ikka oma kooli minna, aga siis hakkas meeldima ja laksid hea meelega. Tegid toredaid asju - manguasjamuuseum, teater, liblikafarm, kypsetasid pizzat ja kooke. Viimane nadal Hiina camp'is tegid ykspaev soja piima - Raoul seletas, kuidas votsid kikerherned, siis tegi kova larmi ja siis tuli sojapiim. Kahjuks kumbki seda ei joonud. Aga need kolm nadalat laksid minu jaoks muidugi liiga kiiresti.
Robert on Batamil ja kannatas esimesed nadalad hirmsa "Batam belly" kaes. Aga see oli vist lihtsalt mingi onnetu juhus, sest kaisime seal lastega eelmisel nadalalopul ja keegi ei saanud mingit kohuhaigust ega muud haigust. Oli hoopis vaga tore nadalalopp. Robert on seal Harris resort'is, mis on selline huvitav koht. Mere aares, aga rannas ujuda kyll ei julge, sest see on Singapuri Straits'i aares ja arvestades laevade hulka, mis seal seisavad voi seda labivad, ei ole just meelitav vesi. Aga hotellis on suur suur basseid ja palju muud teha - bowling, flying fox (ripud traadi kyles ja lendad maja katuselt yle basseini ca 100 m), spa, gym ja veel ja mis koige tahtsam - kid's club. See viimane oli toeline hit. Nii et laupaeva hommikust pyhapaeva ohtuni peaaegu ei saanud neid sealt enam katte. Hasti tore Mary Poppinsi moodi mangutadi oli, keda koik lapsed kohe armastama hakkasid. Ta ei valvanud neid, vaid mangis nendega - nii oues, kui sees ja paeva lopetuseks viis kalale. Beatrice sai omale oranzhi pearatiku (bandana), mida koik hotelli tootajad kandsid ja kais sellega kaks paeva ringi nagu mingi asjaline. Ongedega kalapyyk laks esimesel ohtul vaga hasti. Karl arvas, et tema voitis, sest ta sai esimese kala. Parast oli aga Raoul see, kes yhe kala teise jarel valja tombas. Beatrice luges omad yle - 6. Kalad lasti parast vette tagasi. Jargmisel ohtul ei lainud aga enam sugugi nii hasti - ei tea kas oli viga selles, et kaladel oli eelmise paeva ylejaanud saiast koht tais voi olid nad kaaslaste kaest kuulnud, mis nende saiatykkide neelamisega kaasneda voib. Lopuks vist pyydis yks laps yhe kala. Mina siis motlesin, mis kogu selle vabadusega peale hakata. Kaisin treenimas, jalamassaazhis, kirjutasin oma artiklit. Beatrice'i noudmisel laksime pyhapaeval bowlima, aga parast neljandat ringi oli ta sellest tydinud ja laks tagasi kids clubi, Karl ka varsti jargi. Nii me siis bowlisime seal Raouli ja Robertiga kolmekesi, koik sama ebaosavad, aga Raoulil oli vahemalt hea tahtmine ja pealehakkamine ja tassis jarjekindlalt neid raskeid palle ja viskas siis suure pontsuga rajale ka teiste kahe eest.
Seal oli nadalalopuks palju gruppe, nende hulgas kaks kirikugruppi, kes ohtul oues laulsid - kolas nagu eriti jube karaoke, paar halleluujat sekka. Nadala sees on kindlasti vaiksem. Aga hastit tore sobralik atmosfaar yldiselt - minu meelest pole nii sobralikke hotellitootajaid veel kuskil nainud, ei yhtegi mossitajat ja koik soovid taideti ja rohkemgi. Isegi kreeklasest manager oli pidevalt kuskil liikvel ja tervitas ja uuris kas koik on hasti. Alati kui moni uus grupp saabus tervitas neid hulk tootajaid lobbys line-dance'iga. Eriti lobus. Ja ohtul said poisid esimest korda karaokes osaleda, pidid laulma "twinkle twinkle little star". Kahjuks mitte eriti entusiastlikult.
See nadal oleme siin ise sisutada proovinud. Kaisime eile loomaaias, kus oli zoolympics - lastele oli 6 "jaama", kus voistelda hyppamises, seinal ronimises, kaelkirjaku moodi lehtede soomises, elevandi moodi suurte kummikutega palgil balansseerimises jne. Siis kogusime templeid ja saime nanni. Karl hyppas koha pealt 1.3 meetrit! Tana kaisime hommikul koos Kim'i ja Lucyga toukeratastega botaanikaaias soitmas - koik toukeratastel, paris monus! Ja nyyd veel viimane nadalavahetus siin ja siis teisipaeval Eesti poole!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar