See on olnud vaiksem nadal - ei ole teinud midagi ekstra ponevat. Suvel, kui Eestis Lii Undi Varanasi raamatut lugesin, motlesingi just, kui ebaeksootiline minu elu siin kaugel soojal maal on. Aga kolme lapsega oleks see ilmselt ysna ebaeksootiline ka kuskil mujal. Koolitoo tahab tegemist jne.
Beatrice'i klass esines reedel vanematele ja teistele lastele oma luuletustega. Me olime tublisti siin aias harjutanud, nii et Beatrice raakis kova selge haalega ja sai selle puhul veel ekstra ylesandeid - sai oelda tanud ja headaega koigile tahtsamatele tegelastele kogu klassi poolt jne. Vaga tubli.
Samal ajal maadleme matemaatikaga. Siiani on ta matemaatikas nii tubli olnud ja kuna nad selles kodutood ei saa, siis me ei ole eriti midagi teinud, sest lugemine ja eesti koolitoo votavad niikuinii aega. Nyyd selgus akki, et tal on matemaatikas raskusi ja kui hakkasime proovima, tuligi valja, et paris lihtsad tehted, mida ta juba eelmine aasta kindlasti peast oskas, on kuidagi ara kadunud. Neil on siis veider meetod matemaatika oppimiseks, nii et pidin ise seda opetaja kaest enne uurima, aga nyyd harjutame siis iga paev. Mones mottes muidugi keeruline kysimus - siin saavad paljud lapsed lisatunde nii matemaatikas kui muudes ainetes juba varakult, lisaks siis veel mitu spordiala ja muusika jne iga nadal. Samal ajal Inglismaal arutatakse, kas mitte keelata kodutoo algkoolis yldsegi. Ja Eesti systeemi jargi oleks Beatrice ju alles lasteaias, kus vaevalt kodutood antakse. Kuigi need, kes tahavad Inglise kolledzhisse saada, kindlasti kaivad mingitel kursustel, kus opivad juba korrutama ja jagama ja ruutjuurt. Ei tahaks teda liiga palju ja asjata ka piinata, aga kui ta koolis jarje peal ei ole, siis nagu peaks. Mis teha?
PLEASE NOTE
15 aastat tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar