Identiteedikriis

Beatrice'il oli eelmine nadal yks uus klassivend parast kooli kylas - vaga tore austraalia poiss, vaikne ja leebe, kellele meeldib tydrukutega mangida. Kui ema talle jargi tuli, kuulsin huvitava loo: ta oli James'i kaest kysinud, kust Beatrice parit on (James oli kodus muudkui raakinud Beatrice see ja Beatrice teine ja mangivad koos ja istuvad koos lounasoogil jne). Beatrice olla siis James'ile oelnud, et ta on Koreast. Emale oli suur yllatus naha, et Beatrice ei nae eriti korealase moodi valja. Peame seda asja nyyd arutama, aga eks see keeruline on. Minu meelest oleks nagu enesestmoistetav vastus, et Eestist, aga muidugi ei ole ta ju seal ei syndinud ega ka kunagi elanud. No igatahes laheb ta reedel kooli YRO paevale eesti rahvariietega ja mitte korea hanbokiga!
Kaisime pyhapaeval Mamma Miat vaatamas. (Koos Beatrice'iga tubli matemaatikatoo preemiaks) Korra tuli kysimus, et "kuidas tal saab kolm isa olla" aga ei joudnud sellesse pohjalikumalt syyvida onneks seekord. Mul ei ole selliste teemade jaoks veel plaani. Aga hasti tore oli ja Beatrice on ka suur Abba fann.
Tana oli meil klassi kohvi-hommik Briti klubis. Ytlesin eile ohtul Robertile, et kindlasti on seal lillelised vaibad ja ei uskunud oma silmi kohale joudes - olidki. Valja arvatud WCs. Isegi liftis oli poiste suureks imestuseks. Muidu selline peente inimeste klubi - basseinide ja kriketi ja tennise jms-ga. Aga hommikusook oli tore. Poisid pugisid croissante kahe suupoolega kogu seltskonna eest. Emad on ka hea kirju seltskond ja uuel "klassi emal" on suured plaanid meie koigi yhiskondliku elu sisustamiseks.