Meil oli vaga pikk ja tegevusrikas nadalalopp. Poiste koolis oli laupaeva hommikul spordipaev. Nad raagivad juba nadalaid, et teevad sporti. Nadala alguses said ka oma spordipaeva Tsargid katte ja siis oli ootus nii suur, et eriti Karl muidugi yritas seda pidevalt selga toppida. Isegi magada tahtis sellega ja kuigi ma ei lasknud, oli see enamasti hommikuks ikka selga tommatud.
Laupaeva hommikul siis nende suur paev. Koik oli muidugi tipp topp organiseeritud nagu ikka seal Maris Stella koolis. Lapsed marssisid klasside kaupa sirgetes ridades valjakule, laulsid hymni ja tombasid lipud vardasse, siis istusid varjualusesse, ikka ilusates sirgetes ridades. Odede palveid oli kuulda voetud ja ilm oli perfektne - ei vihma ei paikest - nii nagu me siin armastame. siis algasid voistlused. Iga klass oli kaheks voistkonnaks jagatud, kes siis omavahel voistlesid. Pohiliselt erinevad takistusrajad, pallidega voi ilma jne. Poisid olid eri voistkondades ja Raouli kollane voistkond voitis. Ta oli vaga uhke, aga Karl oli ka oma hobemedaliga rahul. Parast oli siis vanemate kord. Oli palju vabatahtlikke, isegi rohkem kui nouti. Motlesin, et Eestis seda vaevalt naeks. Mina muidugi ei lainud. Aga paris naljakas oli vaadata, kui nad seal ringis hularongaga maadlesid.
Sealt siis otse Taekwondosse, aga ikka jatkus energiat ja jai ylegi.
Parast sai Beatrice lopuks meie rahmeldustest rahu ja jalle oma oodatud klaveritundi minna. Poisid jaksasid ikka veel mollata ja olid ligi 2 tundi ujumas.
Ohtul laksime kontserdile - Sarah Chang koos Los Angeles'i symfooniaorkestriga, mangisid Sibeliuse viiulikontserti. Pidime ju seda kuulama minema, kuna emaja isa olid kainud sel samal kontserdil Johvis augustis. Tundus kuidagi nii veider, et Johvi ja Singapur on yhe kontserdituuri sees koos. Aga kontsert oli tore. Kuidagi kodune siin Sibeliust kuulata. Teises osas mangisid Debussy La Mer ja Raveli Bolero. Ja siis kaks lisapala, yks neist jalle Sibelius. Soome dirigent muidugi promob oma maa muusikat!
Pyhapaeval oli Deepavali eelohtu ja tulede syytamine. Siin on suur india kogukond ja seetottu on Deepavali suur pidustus. Beatrice'il on vaja kooli india kostyymi ja seetottu pidime niikuinii Little Indiasse soitma. Parastlounal, kui sinna joudsime, olid tanavad juba nii umbes, et otsustasime vaikesi tagatanavaid pidi sinna suurde poodi trygida. Joudsime siis lopuks kohale sinna kuulsasse Mustafa Centerisse - koigi turismiraamatute jargi eriti hea koht soodsateks ostudeks, aga ma ei leidnud seda ausalt oeldes. Paris paljud asjad maksid sama palju kui siin Holland Villages, kus pohiliselt expatid shoppavad. Aga see on 24 tundi oopaevas lahti. No toesti eriline koht, nii rahvast tais kui veel mahub, aga ka nii kaupa tais topitud, et ostjatel ei olegi kuskil liikuda. Motlesime oudusega, mis juhtub, kui seal peaks polema.
Joudsime siis lopuks nende india kleitideni ja ega see lihtne ylesanne ei olnud - koik suurused labisegi, 10 riidepuu jaoks moeldud torudel vahemalt 30 tykki. Kui yhe valja votad, siis ei saa enam tagasi panna. Mollasime seal tykk aega kuni lopuks yhe hasti roosa polyesterkostyymi leidsime, mis Beatrice'le vaga meeldis. Samal ajal ei olnud poisid ka muidugi kaed rypes istunud vaid kuskilt eriti kaunid india politsei kostyymid valja kaevanud. Karlil oli isegi onnestunud see juba selga toppida. Ka polyester. Siis pidi muidugi Raoul ka oma saama. Lopuks kulutasime seal umbes 700 krooni nende polyestrist riiete peale - ei ytleks just et eriti soodus sisseost!
Kui olime poest valja tryginud, oli veelgi rahvast kogunenud ja autod enam tanavatel liikuda ei saanud. Koik mehed. Motlesin tykk aega, et ei tea kas naised on kodus ja teevad syya, kuni lopuks sain aru, et eks nad on jah, ainult need kodud on tuhandete kilomeetrite kaugusel - Indias. Siin on ma ei tea mitukymmend tuhat india toolist, kes oma vabadel paevadel koik sinna Little Indiasse kogunevad. Ja muidugi ka Deepavali eelohtul. Nii nad siis istusid ja seisid seal kus said ja raakisid tekitades sellise omaparast taustaheli, mis aina paisus. Sekka Bollywoodi blockbustereid, mis tanavakohvikute ekraanidel taishelivoimsusega mangisid. Lisaks siis suitsukyynlaid, restoranide lohnasid ja prygikastide haisu. Ei midagi sarnast ylejaanud Singapuriga. See on juba peaaegu aasia, ainult paris indias vist ei ole prygikaste vaid koik otse tanaval.