Advent

Beatrice'i kooli jouluetendused olid juba eelmisel neljapaeval ja reedel. Oli hasti uhke muusikal, mitte ainult Joosepi ja Maria lugu vaid selle ymber ehitatud veel palju muud, nii et koik algkooli lapsed lavale paaseks (umbes 250). Selleks olid emad seal nadalate kaupa kostyyme ommelnud. Beatrice'i klass mangis magamaminevaid lapsi, kes jouluvana oodates kuidagi uinuda ei saa. Tal oli ka moni lause oelda ja laks vaga hasti. Teades nyyd, et nad on selle semestri jooksul tublisti koolitood teinud, on sellise etenduse kokkupanemine ikka omaette saavutus kyll. Poistele ka meeldis, sest oli palju huvitavaid kostyyme ja tegelasi ja tantse ja laule, mida nad tundsid oma koolist. Raoulil oli suupill kaasas ja ta mangis kaasa...
Pyhapaeva ohtul kaisime Orchard Road'il tulesid vaatamas. Soidame sealt alati paeval labi ja oleme koiki neid dekoratsioone nainud, aga ohtul pimedas on ikka teine asi. Paris muljetavaldav. Vaidetavalt on nad see aasta kasutanud oko-lampe...
Panime oma kodus ka lambid ja tuled valja aga see on kuidagi imelik siin, sest ikka laheb ju alles kell 7 pimedaks ja nii on see ohtu ebajoululikult lyhike. Liiga soe on nagu, et kyynlaid poletada. Beatrice ytles ka, et joululohna ei ole. Hoolimata nendest jouluvana olemasoluga seotud kahtlustustest oli ta siiski veendunud, et pakapikud hakkavad 1. detsembrist kaima ja nii ei ole mul sellest veel paasu. Kuigi esimese pakapiku kylastuse peale teatas ta, et ta teab, kust poest pakapikk selle vaikse poni sai. Raoul soi eilse paevaga juba 4 shokolaadi oma joulukalendrist ara. Nyyd peab see paevaks korgele raamaturiiulisse kolima.