Hotelle valides jargisime kahe hasti erineva naaberperekonna hasti erinevaid soovitusi ja seetottu onnestus naha mitu erinevat Balit. Singapurlastest naabrid olid just hiljuti kainud ja elanud Nusa Dua Grand Hyatt'is. Olime seal kaks ood. Muidugi tore ja luksuslik. Suur osa Nusa Dua poolsaarest ongi muust saarest tokkepuude ja turvameestega eraldatud ja seal sees on kymmekond luksushotelli. Vaadati isegi takso mootorikatte alla ja Raoul pidi peaaegu autost valja kukkuma, kui nad ukse lahti tegid. Kuna olime naabrite soovitusel tuba tellides yhe lapse maha vaikinud, saime olla koik yhes toas, kus oli laste jaoks "paevavoodi" aknaorvas, kuhu koik kolmekesi hasti magama mahtusid. Raoul avastas toas ka sauna - see oli garderoob, kus oli bambusest madal lai riiul kohvri jaoks, aga toesti oleks voinud saunalava pahe votta. Nii et Raoul kais seal siis saunas. Hotell oli ise muidugi luksuslik ja vaga heade fasiliteetidega, aga meie jaoks vist liiga suur - yle 600 toa, 5 basseini, 5 restorani, poed, spa jne. Lapsi ei saanud yksi kyll kuhugi saata, kindlasti oleks eksinud. Koik see oli ehitatud ilusale liivarannale nagu bali stiilis kyla, isegi tempel oli keset kyla ja ohtuti peeti "turgu". Hommikusoogil domineerisid vene paritolu kylastajad, justnagu Vietnamis. Hasti tore oli pikk joe moodi bassein, mis voolas labi kaljude alt ja sinka vonka labi maastiku. Selle alguses oli uureks roomuks suur vee-liumagi. Just paras pikk (ikka mitukymmend meetrit) aga mitte liiga jarsk ja kurviline ja mitte kinnine toru. Nii et meie lapsed veetsid pohilise aja sealt alla lastes. Kui liiga soe hakkas ja pohjamaa geenid valja loid, hypati kylma basseini, kus vesi 12-14 kraadi. Parastlounat olid lapsed tunnikese "kid's club'is" olles ainsad kylastajad ja meie treenisime suures ja ilusas jousaalis olles samuti ainsad kylastajad. Mida koik teised 600 toatait tegid, ei tea (ilmselt seedisid oma hommikusooki). Ohtul soitsime Jimbarani randa, mis avaneb laande ja kus saab kalarestoranides kuulsat paikeseloojangut vaadata. Paikeseloojang oli toesti uhke. Lisaks nagime Bali tantsijaid, eriti hirmus yks suur pikkade kyyntega monster. Aga Raoul juba teatas, et ei ole vaja karta, sest see ei ole paris.
Jargmisel paeval hakkasime louna paiku Bali idaosasse soitma. Vahemaad tunduvad lyhikesed, aga Kagu-Aasiale omaselt votab nende labimine tublisti rohkem aega, kui me oskame ette kujutada. Naiteks Nusa Duast 50 km Ubudisse soitsime ligi 2 tundi. Onneks olime tellinud auto koos juhiga, muidu ilmselt seikleks ikka veel seal - teed on kitsad, kurvilised, siltideta. Ubud on Bali nn kunstipealinn, kus vanal ajal tegutsesid pohiliselt kohalikud kunstnikud ja eelmise sajandi keskpaigast avastasid selle ka valismaa maalijad. Kogu linn on tais galeriisid aga kui tahta midagi toeliselt huvitavat ja originaalset leida, siis peab ikka tublisti kaevama. Mass, mis tee peale paistab on kitsh ja koopiad kuulsamatest meistritest. Lisaks siis veel muuseume, templeid ja kuninglik palee. Kuna soit oli oodatust kauem votnud, siis pidime muidugi plaane lyhendama hakkama ja joudsime seal ainult natuke peatanaval jalutada, yhte templit vaadata ja lounat syya. Jalutamine oli muidugi seotud pideva kaupmeeste torjumisega, kes taksosid ja ei tea mida veel pakkusid. Tempel oli ilus - lootoslilli tais tiikide ja kohvikuga tanavast eraldatud.
Sealt soitsime edasi ida poole ikka sinka vonka magedest yles ja alla. Maastik muutus ponevamaks ja liiklus lahedamaks. Kitsad riisiterrassid vaheldusid vohava dshungliga. Jargmise peatuse tegime Tenganan'is, mis on traditsiooniline ja originaalne Bali kyla. Enamus tanapaeva Bali elanikke olevat yldsegi Javalt parit ja parismaalasi on ainult mones piirkonnas - see siis yks neist. Hea kontrast muidugi 5 tarni "kylast" tulles - lihtsad pimedad majakesed, kylavaljakul koerad, kanad, kuked, pyhvlid. Muidugi elatuvad nad tanapaeval turistidest, nii et esmapilgul lihtsalt elumajadena paistnud hooned osutusid kangakudumistookodadeks ja poodideks. Nad koovad seal riiet, mida nimetatakse Ikat, oma traditsiooniliste mustrite ja varvidega. Moned tundusid vaga ugri-mugri mustrite moodi. Oli yks kangas, kus olid justnagu valged lumehelbed sinisel taustal. Kuduja/myyja muidugi ei saanud aru, kui proovisin talle seletada, mida see mulle meenutas. Varvid ei ole ka erksad vaid mingi noelaga sikutamise tehnikaga justkui laiali valgunud. Ostsime yhe laudlina. Hasti palju kukkesid kiresid oma bambuspuurides, moned neid isegi roosaks ja oranzhiks varvitud. Kukevoitlus paistis olevat meeste pohitegevus, istusid seal koos maas, kuked kaes, siis laksid ja lasid neil voidelda aja viiteks. Lapsed leisid yhe toreda vaikese kutsika, hulga tibupoegi, ahvi. Hoopis teine maailm.
Siis soitsime veel terve igaviku magedest yles ja alla, vulkaanide vahelt labi, mere aarde ja sisemaale kuni lopuks juba pimeduses joudsime oma teise oomaja juurde Amed'is Bali idatipus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar