Hiina uue aasta tulemine alles ikka veel kaib siin, kuna seda tahistatakse kaks nadalat enne ja kaks nadalat takkajargi kuni esimese taiskuuni. Ja sinnani peaks veel nadal aega olema.
Meie oleme muidugi nendest pidustustest ainult korvalt osa saanud, aga siiski kyllalt. Eriti tanu lahketele naabritele, kes on kylla kutsunud ja oma lemmikmaiustusi pakkunud ja dekoratsioone naidanud jne. Naiteks hiina uue aasta nn joulupuu on pajuoksad kaunistatud punaste laternatega voi kasvoi punaste ymbrikega. Lastel olid koolides kontserdid - Beatrice oli nende lovitantsus lovi pea. Ja koik on tublisti hiina keeles laule harjutanud. Eriti populaarne tundub yks laul olevat, mida koik lapsed on oppinud ja mida mangitakse igas poes hommikust ohtuni. Poisid on ka mingeid tantse oppinud, aga kahjuks ei olnud vanemaid nende kontserdile kutsutud. Selle eest on koik saanud kohalikelt sopradelt punaseid ymbrikuid - hong bao - rahaga, enamast 2 dollarit, mis on koige vaiksem paberraha. Robert sai too juurest ka - loteriipilet sees, loodame koige paremat! Beatrice'i kooli kontserdil oppisime, et hiina uue aasta eelohtul peavad lapsed kaua yleval olema, siis elavad nende vanemad kaua. Selle saavutamiseks oleks pidanud muidugi Hiinalinna minema koos veel 200 000 singapurlasega, aga nii hakkajad me siiski ei olnud. Robert ju tootab iga paev, ka koik paevad, mis olid yldiselt vabad siinsele rahvale, nii et 5.30 arkamisega, ei jaksa eriti suurtesse rahvamassidesse ohtuti imbuda. Me kaisime lastega hoopis yhel vabadest paevadest aasia tsivilisatsiooni muuseumis, mis osutus nende jaoks isegi ponevamaks kui ma arvasin. Poiste sober Matthew oli ka kaasas ja siis kaisid koik neljakesi ja kummardasid Buddha kujude ees ja ytlesid gong xi fa cai. Ja seal on muidugi muudki ponevat lastele - hiina ooperi kostyyme, mida selga proovida ja igal pool filmikesi, mida korvaklappidega kuulata jne.
Laupaeva ohtul kaisime siiski ka rahvamassides - Chingay paraadi vaatamas. See tahendab hokkieni keeles maskeraad (nii et ei mingit gay seost!) ja tahistab alati hiina uut aastat. Hasti ponev oli - koik need tuldpurskavad draakonid ja muidu muinasjutulised veerevad rajatised. Ja meie isiklikuks korghetkeks muidugi meie taekwondo kooli osalus. Karl teatas, et tema tahab jargmine kord ka minna. Jargmine paev olidki kohe molemad vaga tublid trennis. Hasti tore oli kyll, sest Singapur oma paljude rahvustega on kirju ja ponev ja need olid seal koik kohal oma kirevate kostyymidega ja etteastetega.
Mina olen vahepeal proovinud Bikram joogat, mis on eriti hea. Kartsin, et ei tea mis juhtub, ikkagi nii soojas ruumis 90 minutit (40 kraadi). Aga yllatavalt ei juhtunud midagi hullu, hoiatati kyll, et moned on oksendanud voi minestanud esimene kord. Minu meelest oli vaga hea, nagu toeline trenn ikka. Parast oli lihastevalu sellistes kohtades, kus ma ei aimanudki mingeid lihaseid olevat. Homme jalle.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar