Vabariigi aastapaev

Teisipaeva ohtul toimus siin ka vabariigi aastapaeva tahistamine - aukonsul Sonny Aswani oli kutsunud kohalikke eestlasi oma restorani. Tore pidu, eriti kui ei pea labi lumelortsi sumpama nagu muidu ikka vabariigi aastapaeval!

Kokku sai ligi 20 inimest, moned mitte-eestlastest kaaslased kaasa arvatud. Hasti kirju ja tore seltskond. Leidsime isegi moned eesti lapsed - yhel eesti-itaalia paaril on 8 aastane tydruk ja siis on veel yks pere 2 ja 4 aastaste poistega, kes aga on siin syndinud, ei taha eesti keelt raakida ega eesti sooki syya ... . Paris mitu tydrukut olid, kes tootavad siin restoranides, yhe neist nimekaardi oli yks naaber mulle juba organiseerinud. Nyyd oligi tore naost nakku naha. Hasti lahe - sellised noored eestlased, juba igal pool maailmas ringi rannanud ja hasti ettevotlikud ja tublid. Saime kokku ka Piretiga, kellest mulle pikalt raakis mu juuksur, ja nyyd selgus, et Piret on ta juures ainult yhe korra kainud. Juuksuritel on ikka hea fantaasia.

Aukonsuli restoran on vaga kena - vana "black-and-white" maja, mida ehitati siin palju koloniaalajal, ilusa aiaga, kus on lauad erinevatel tasapindadel vaikeste tiigikeste vahel, vaga kena. Kahjuks on see piirkond natuke peidus, nii et juhuslikke moodakaijaid sinna ei satu vaid ainult sellised kylastajad, kes planeerivad minna ja juba teavad kohta. Praeguses majandusolukorras ei ole kindlasti kerge. Aga ta oli meiega vaga kylalislahke - veini voolas ja lopupoole voeti isegi paar pitsi valget viina vabariigi terviseks. Ingrid oli kypsetanud vastlakukleid. Ja muidu pakuti tapas'eid Sonny korval asuvast tapas bar'ist. Sellest tulenevalt ei soonud eriti palju ja ma olin eile omadega taiesti labi - kui poisid kooli said, magasin kaks tundi, mida ei ole aastaid ette tulnud. Kuidas Robert toole sai, on mulle moistatuseks.

Eile ohtul oli eriline syndmus - olime lastega siin valjas ja kuna vihma tibutas, siis mangisime natuke meie clubhouse'is. Akki hyydis Beatrice'i sober Melisssa, et vikerkaar on valjas. Ja toesti oli suur ja selge vikerkaar, hiljem muutus isegi topelt vikerkaareks. See tekitas tohutut elevust, sest millegiparast ei nae siin vikerkaart kuigi tihti. Poiste ligi 4-aastane sober John ei olnud veel kunagi nainud ja me keegi ei olnud nainud siin Singapuris. Yldse on selline kummaliselt kevadine olemine - kanali aares oitsevad mingid suured puud roosade oitega ja silmad sygelevad ... .