Vist oleme hakanud siin nii ara harjuma, et enam ei tundu nagu oleks ponevaid asju, millest kirjutada. See on uues kohas alati nii, et alguses on palju ja siis mone aja parast muutub see uus ja ponev igapaevaseks ja ei tule pahegi sellest kirjutada, kuigi teistele voiks see siiski veel eksootiline tunduda. Eelmise kolimise ajal sattusid katte Korea algusaegade markmed ja neid lugedes imestasin, kas toesti koik need kummalised kombed, soogid, ymbrus, inimesed on nii tavaliseks muutunud. Nyyd on sama juhtunud siin.

Kaisime pyhapaeval lastega loomaaias, aga see oli juba 4 voi 5 kord ja nyyd ei tundu enam, et oleks vaja sellest kirjutada, kuigi leidsime ikka uusi asju ja vaatenurki. Raoulil oli hea kohtumine iguanaga ja koik said proovida poni seljas ratsutamist.

Mina olen nyyd suur bikrami fann, sain oma lepingu muuta nii, et saan nyyd ainult Bikramit teha seal. Hasti hea trenn on. See nadal kolm korda!